Kuidas õppida

Head võõrkeelte sõbrad,

Tahan teile esitleda süsteemi ja juhiste paketti võõrkeele õppimiseks kõige kiiremal ja efektiivsemal moel. Käesolev juhend on tugineb minu isiklikule kogemusele. Ma oskan 10 kuni 12 keelt ning minu jaoks on uue keele õppimine vaid paari päeva küsimus. Ka teie võite teha sedasama, eriti juhul, kui elate maal, kus räägitakse keelt, mida te õppida kavatsete või suhtlete inimestega, kes seda keelt kõnelevad.

Üldiselt eristame võõrkeele õppimisel kolme põhiastet

• võõrkeele hääldus – peaaegu kohe
• võõrkeele kuulamine – see tuleb tavaliselt hiljem, siis kui suhtlete emakeelsete kõnelejatega
• võõrkeele ladus rääkimine ja mõtlemine selles keeles – see tuleb hiljem, kui olete juba omandanud põhisõnavara umbes 1000 sõna

Iga keele alusteadmised põhinevad selle häälduse ning tähestiku tundmisel. Alles siis, kui need on omandatud, läheb teil vaja käesolevat juhendit:

Kõigepealt peate ära õppima isikulised asesõnad (mina, sina, tema, see, meie, teie, nemad). Seejärel „jah, ei, tänan teid, palun, vabandage“. Siis tulevad järgmised väljendid „Tere hommikust, päevast, õhtust, head aega, kuidas läheb“ ja muud peamised sotsiaalset suhtlust võimaldavad fraasid. Seejärel, soovitan asuda kõige olulisemate tegusõnade „olema, omama ja minema“ kallale. Kindlasti õppige kohe alguses ära nende kasutamine oleviku, mineviku ja tuleviku vormis. Ma leian, et on vale õppida tegusõnu vaid olevikus, kuna vestlust ei ole võimalik läbi viia vaid olevikuvormi kasutades. Pärast tegusõnu soovitan asuda arvsõnade juurde. Ilma neid tundmata, ei saa te üheski võõrkeeles suhelda. Nende järel tulevad enimkasutatavad tegusõnad, kõikides ajavormides loomulikult, sealhulgas oleviku, tuleviku ja mineviku vormide mõistmine. Seejärel jätkame aja, omadus- ja määrsõnade võrrete ja ülivõrretega ning grammatika õppimisega, see tähendab, isikuliste ja omastavate asesõnadega ning asesõnadega kolmandas ning neljandas käändes. Järgmised on näitavad asesõnad, määrav ja umbmäärane artikkel, seejärel märksõnad, kas spetsiifilised või üldkasutatavad.

Kui olete need teadmised edukalt omandanud, tuleks jätkata juhendit järgides, kasutades olemasolevat meetodit – iseõppimine, koolid või vahetu praktika välismaal, ehk isegi suhtlemine kellegagi, kes räägib seda keelt emakeelena.

Järgnevalt mõned kasulikud nõuanded:

• Kõige raskemini õpitav võõrkeel on kõige esimene võõrkeel, mida te õpite. See käsiraamat sisaldab õppesüsteemi, mis muudab võõrkeelte õppimise lihtsamaks.
• On tõestatud, et lihtsamaks vestluseks on vajalik osata vaid 300 sõna; igapäevaseks suhtlemiseks piisab 1000 enimkasutatavast sõnast.
• Õppimine vaid kord nädalas on piisav ainult nö „vormi“ säilitamiseks, mitte edasiarenguks. Sel eesmärgil oleks ideaalne keelega tegeleda 3 kuni 4 neli korda nädalas. Õppides nö „traditsioonilisel viisil“ (1 - 2 korda nädalas) ilma seda maad külastamata või emakeelse kõnelejaga rääkimata, võib tulemuste saavutamine olla 10 korda aeglasem.
• Olles riigis, kus seda keelt kõneletakse, ärge püüdke kasutada oma teadmisi teistest keeltest ja ärge hakake neid kasutama.
• Õpitavas keeles kirjutades või rääkides ja suheldes seda keelt emakeelena kõnelejaga, pange tähele, milliseid väljendeid kasutatakse ning püüdke loogiliselt ja loomulikult vastata, kasutades sarnaseid või identseid fraase.
• Et olla enam-vähem arusaadav, püüdke paika panna sõnumi kontekst ja peamine mõte (kas see sisaldab küsimust või kasutatud ajavormi). Ärge muretsege kui te alati 100% ulatuses aru ei saa. Püüdke vastata selle piires, millest te aru saate või esitage täpsustavaid küsimusi, mis aitavad teil öeldut mõista.

Käesolev juhend ei ole mõeldud võõrkeele perfektseks omandamiseks, see on vaid kokkuvõte kõige olulisemast, mis tuleks keele õppimisel meelde jätta. See ei asenda teisi keeleõppe meetodeid.

Loodan, et olen saanud teid teie õpingutes veidi aidata ning soovin teile palju edu.

Teie autor, Zdenek Pilecký